Kravatist

Horvaatia poeet Ivan Gundulić, esimene teadaolev portree kravatiga, 1622
Kravati päritolu ulatub 17. sajandisse ja nagu enamikel meestemoe elementidel, on sel militaarne algupära. Kuningas Louis XIII (keda tänapäeval teatakse peamiselt d’Artagnani ja kolme musketäri lugudest) valitsemise ajal teenisid Prantsusmaal Horvaatia palgasõdurid, kelle vormide ebatavalised ja silmatorkavalt sõlmitud kaelasidemed prantslastes uudishimu äratasid. Nimetus kravatt tuleneb prantsuse kõnekeelsest sõnast cravate, mis tähendas horvaati.
Kuningas Charles II tõi kravati Inglismaale 1660. aastal, kui naases eksiilist Prantsusmaalt. Inglismaal on kravatt olnud sellest peale härrasmeeste rõivastuses oluline element ning tuntud tänapäevalgi. Sealt sai alguse kravati levik mujale maailma.
Kravatti kutsutakse veel: ascot tie, ascot cravat, plastron. Cravate-tüveline sõna on enamikes keeltes muutunud tavalise lipsu tähistajaks (itaalia cravatta, hispaania corbata, portugali gravata, prantsuse cravate, saksa krawatte, kreeka γραβάτα, serbia кравата, horvaatia kravata).
Kravatt on Eestis siiani olnud peamiselt moegurmaanide poolt tuntud ja -kantud, kuid üha enam populaarsust võitev kaelaside. See on n.ö tavalipsu asendaja, mis seotakse päevasärgi krae alla. Kravatt on lihtne võimalus selle kandjale oma välimus eriliseks ning stiilseks muuta ning samas ka palju mugavam kanda, kuna jätab kaelale rohkem hingamisruumi.
Loe ka põhjuseid, miks peaks kravatti kandma! 😉
Horvaatias tähistatakse 18. oktoobril kravati- ehk lipsupäeva.